“Design Your Life”, koolitus Hispaanias

Mai alguses toimus Hispaanias nädalapikkune koolitus “Design Your Life” (eesti k “Disaini oma elu”). Osalejad olid vanusevahemikus 19–40 ning pärit 15 erinevast riigist (igat riiki esindas üks osaleja): Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Kreeka, Türgi, Hispaania, Leedu, Sloveenia, Ukraina, Tšehhi, Eesti, Prantsusmaa ja Makedoonia.

Koolituse põhieesmärgiks oli jagada teadmisi:

- permakuluurist ja permakultuuri disainist,

- mitte-formaalse hariduse meetoditest,

- sellest, kuidas luua ja juhtida õpikogukondi ja -gruppe.

Samuti tuli kursuse lõpuks luua grupitööna väike disainilahendus, tuginedes õpitud permakultuuri- ja jätkusuutliku eluviisi põhimõtetele ning seda teistele esitleda.

---

Reisisime projekti toimumispaika Boodaville’i, mis on keskkonnahariduse ja permakultuuri keskus Matarranya piirkonnas Hispaanias, bussiga Barcelonast. Reis kulges läbi kaunite ja mägiste maastike ning kestis ligi 3 tundi, mille jooksul saime juba pea kõigi projektis osalejatega tuttavaks.

Saabumisõhtul võtsime paaridesse ja kolisime oma telkidesse, mis asusid vana oliiviistanduse terrassil. Boodaville’i pikaajaline vabatahtlik Maya Taanist tegi meile ka valduste tuuri ning nautisime esimest ühist õhtusööki kõigiga koos.

Järgmisel hommikul viidi esmalt läbi nn jää lõhkumiseks paar mängu, et üksteisega paremini tuttavaks saada, tutvustati koolituseprogrammi lähemalt ning seda, kuidas kodukord Boodaville’is üleüldiselt välja näeb. Lisaks rääkis Anna, maa-ala omanik ja Boodaville projekti algataja, selle minevikust, olevikust ja ka tulevikuplaanidest.

Alustuseks arutasime ja leppisime kokku õpikultuuris ja -põhimõtetes. See oli väga tore viis, kuidas meie õpetajad Alessandro ja Gerald hakkasid looma õpikogukonda ja turvalist keskkonda kõigi osalejate jaoks, et suhtlus oleks avatud ja aus ning et kõik saaksid tunda ennast võrdväärse grupiliikmena. Kohe alguses moodustasime ka 4 töögruppi iga kursuse päeva jaoks – 2 inimest, kes aitasid kokka Albertot hommikusöögiga, 2 lõunasöögiga, 2 õhtusöögiga ning 2 inimest, kes hoidsid silma peal kuivkäimlatel ning varustasid neid jooksvalt kõige vajalikuga.

Seejärel sukeldusimegi sügavamalt permakultuuri disaini – arutasime ja õppisime, mis see on, kust see pärit on, millised on sellega seotud eetilised printsiibid, kuidas ökosüsteemid üldiselt toimivad ning keskendusime vaatluse olulisusele, mistahes disainiprotsessi puhul. Kogu programm kulges eri õpi- ja õpetamistehnikaid omavahel põimides: tehes mänge, mind-mapping’ut, loenguid, ajurünnakuid, iseseisvat, paaris ja grupitöid, ning praktilist tööd aias või nn tuleviku toidumetsas (ingl k food forest), mille rajamine Boodaville’i keskuses just praegu käsil on. Istutasime puid, töötasime taimepistikutega, istutasime tomatitaimi, ehitasime toiduvalmistamiseks mõeldud ja energiat säästva nn heinakast-küpsetaja (ing k hay box cooker), miniatuurse biosöe põletusahju (ing k biochar kiln) ja väikse bambusest tipi roniköögiviljadele. Viimasel päeval Boodaville’is külastasid meid ka ümbruskonna farmerid, kellele tutvustasime oma tegemisi senise nädala jooksul ning selgitasime toidumetsa ideed permakultuuri võtmes lähemalt. Samuti vahetasime nendega koos mõtteid ning arutasime, millised on permakultuuri plussid ja miinused võrreldes tavapõllumajanduses levinud võtete rakendamisega.

Õhtud veetsime Boodaville’is üldiselt rahvusvaheliste õhtutega – igal õhtul tutvustasid 4–5 inimest oma kodumaad. Seda tegid kõik omal moel, kas läbi mängude, tantsude, laulude, piltide näitamise, presentatsioonide jms ning enamasti pakuti ka rahvuslikke toite ja jooke. Ühel õhtul vaatasime ka dokumentaalfilmi permakultuurist.

Pärast 5 päeva Boodaville’is, reisisime rongiga Barcelonasse, kus veetsime viimased 2,5 päeva külastades erinevaid kohalikke kogukonnaprojekte linnas. Samuti võtsime koolituse viimaste sessioonidega kokku ja pidasime lahkumispidu koos Zumba-tunni ja dringiga kohalikus baaris.

Ilm oli koolituse ajal ootamatult jahe – esimeste päevade jooksul Boodaville’is saime tunda öökülma. Paljud osalejad ei olnud selleks pakkides valmistunud. See pidavat kohalike sõnul olema ka väga erakordne ilm sellel aastaajal. Õnneks said aga osad siiski kolida tuule- ja külma eest pooleli olevasse majja. Edaspidi aga läks ilm iga päevaga soojemaks ning päevasel ajal nautisime mõnusat päikesepaistet. Ühel päeval õnnestus meil isegi matkata lähedalasuva jõe äärde ning soovijad said seal teha karastava supluse. Selleks ajaks, kui me tagasi Barcelonasse jõudsime, olid ilmad juba väga soojad ja suvised.

See nädal oli tõeliselt äge kogemus väga mitmes mõttes – Boodaville’i asukoht oli väga inspireeriv ja ilus – keset mägesid ja orge ning imekaunist loodust. Õpetajad ja grupijuhid olid väga professionaalsed ja inspireerivad ning suutsid kõigest nädalaga tekitada väga tugeva 15-liikmelise grupi. Ja muidugi oli väga tore kohtuda nii paljude erinevate inimestega eri riikidest ja kultuuridest. Olen ka väga tänulik kogu kaadrile, kes meie sealolemise võimalikuks ja väga meeldejäävaks tegid – kokk Alberto, pikaajalised vabatahtlikud Maya ja Roy, asutajad Anna ja Bernat. Tahaksin sinna kunagi kindlasti tagasi minna, et näha, kuidas kogu Boodaville’i projekt ning sealsed inimesed on arenenud ja kasvanud. Olen väga tänulik ka Seiklejate Vennaskonnale, tänu kellele ma üldse sellisest projektist teada sain ning kes sellise võimaluse mulle üleüldse andsid.

Marju Randmer-Nellis