"Hands Up for Nature"

15. – 24. märts aastal 2018 toimus Kreekas (Nea Kallikratias) veeteemaline noortevahetus, mida rahastas Erasmus+. Antud projektis osalesid inimesed kokku üheksast riigist: Poolast, Makedooniast, Portugalist, Bulgaariast, Horvaatiast, Eestist, Sloveeniast, Leedust ja Kreekast. Igast riigist oli kuus inimest koos grupijuhiga. Noortevahetuse ajal saime teada iga riigi keskkonnakaitselistest probleemidest ning ka üldistest veekaitselistest  probleemidest maailmas. Hämmastav oli see, et kõik osalejad huvitusid antud valdkonnast  ning võtsid sõna, millest tingituna tekkisid ka arutelud. Samuti saime tutvuda antud riike saatvate organisatsioonidega. 

Projekti “Hands up for nature” peamiseks eesmärgiks oli saada rohkem teadmisi veekaitsest ning veega seotud probleemidest Euroopas. Vee kvaliteet mõjutab nii inimesi, kui ka loomi, sest saastatud vesi põhjustab erinevaid terviseprobleeme. Lisaks mõjutab vee halb kvaliteet ka vees elavaid organisme. Näiteks põllumajanduses kasutatavad väetised võivad sattuda sademetega jõgedesse või järvesse põhjustades sellega veekogude eutrofeerumist. Aga vee kvaliteedi paranemine saab algus juba väikestest asjadest, näiteks prügi mitteviskamisest vette, sest ka mikroprügi veekogudes on ohtlik vees elavatele organismidele. Projekti keskel oli meie ülesandeks korraldada Nea Kallikratias kohalikele erinevaid üritusi selleks, et linnas olevatele keskkonnaprobleemidele rohkem tähelepanu pöörata.  

Selleks, et kohalike tähelepanu saavutada tegelesime kampaaniatega. Eelnevalt oli meil olnud kõige planeerimiseks kaks päeva aega. Kõigepealt alustasime ajurünnakuga, kus panime kirja mõned tähtsamad ideed, millega edasi tegeleda. Näiteks prügiolümpia, performance jäätmete mahaviskamisest, ülemaailmse veepäeva tutvustamine ning ranna koristamine. Osalejad said valida endale meeldiva grupi ning hakata tegema ettevalmistusi ehk panna paika kava, jaotada tööülesandeid ning mõelda, kuidas on parim viis saada oma tegevusega kohalike elanike tähelepanu. 

Järgmisel päeval oli väga kaunis ning päikseline ilm – seega oli tore õues olla ning soojust nautida. Lisaks enda grupi tegevustest osavõtmisele sai ka vaadata ning tutvuda teiste gruppide korraldatud ürituste ja infolaudadega.  

Kokkuvõtteks oli kampaaniaga tegelemine siiski edukas, kuna me saime kõik kogemuse, kuidas korraldada sellist üritust. Mõistsime, et ei ole palju vaja selleks, et inimesi olulistest teemadest teavitada.  

Ühe töötoa raames tuli kirja panna erinevad miniprojektid mida seal koha peal saaks läbi viia. Üheks neist oli randade koristus, üheskoos otsustasime aga, et  see tuleb meie kõigi ühisprojektiks.  Ajaliseks määratluseks sai üks tund, kell 17.00. Kui kell oli sealmaal, siis inimesed võtsid prügikotid ning kindad ja asusid tööle, kuna linnas oli erinevates kohtades hulgim prügi, siis sai valida ise, kuhu täpsemalt koristama asuda. Eesti neiud koos ühe Bulgaaria neiuga asusid randa koristama. See oli üsna rõve, rand oli tohutult täis suitsukonisid, üheks ebameeldivaks leiuks oli lisaks lausa kotitäis naiste hügieenivahendeid, lisaks erinevaid pudeleid ja muud sodi. Kui me olime oma tegevusega umbes poole peal, tuli üks kohalik naine jalgrattaga ning küsis meilt, kas ta võiks meiega liituda. See oli nii tore, eriti kuna kui hiljem teistelt gruppidelt kuulsime, et nad said pigem negatiivse vastukaja oma tegevusele kohalike poolt. 

Möödunud oli juba tund ning meile öeldi, et oleks aeg tagasi minna aga meilegi üllatuseks leidsime siis sadama juurest väga palju kivide vahele loobitud vanu kalavõrke, mida me ei suutnud sinna jätta. Nende välja sikutamist ja tirimist kai juurde prügikonteinerisse oleks võinud lugeda lausa eraldi trenniks, sest esiteks olid need üsna hästi põiminud kivide vahele ning teiseks olid need võrgud ka üsna arvestava kaaluga (seal tuli appi ka üks projektis osaleja Makedooniast ning hiljem küsis, kuidas jõudis Eesti neiu selle nii kaugele vedada, sest tal oli raskusi selle konteinerisse tõstmisegagi). Kurb selle osa juures oli see, et mitmed kalurid, kes seal samal ajal kala püüdsid, kas vaatasid ükskõikselt seda ettevõtmist pealt  või lihtsalt ütlesid „Tublid lapsed!“,see on nende kodu ning kui nad ise sellest ei hooli, siis meie tegevus kahjuks mingit kasu selle keskkonna jaoks ei too. 

Lisaks saime tutvuda iga maa keskkonna seisundiga, kus iga rühm rääkis olukorrast enda maal, nii probleemidest kui ka asjadest mis on hästi korraldatud. Võib öelda, et Eesti seisund oli nendest kõige parem – meil on hulgaliselt keskkonda säästvaid programme ja regulatsioone. Meie veekogud on heas seisus ning õhukvaliteet üks maailma parimatest. Vastupidine seis oli kahjuks Makedoonias ning sealt tulnud info oli lausa üllatav, et Euroopas selline asi on võimalik. Inimesed peavad näiteks mõnel päeval kasutama pealinnas Skopjes liikumisel respiraatorit, sest sudu on nii paks, et nähtavus on meetrites ja õhk mürgine. 

Projekti vältel oli meil võimalik tutvustada enda kultuuri ning tutvuda ka teiste kultuurideega. Eesti kultuuriõhtu toimus koos Leedu ja Poolaga. Esimesena tegi etteaste Leedu, siis Poola ja viimasena Eesti. Valmistusime Eesti grupiga kultuuriõhtuks põhjalikult ette, kus Eesti tutvustamiseks otsustasime korraldada Kuldvillaku.  

Teemadeks olid: Loodus, Loodus 2, Keel, Kultuur, Majandus, Varia, Päris elu, Päris elu 2. Kuldvillaku võistlus toimus riikide vahel: esimese koha saavutas Leedu ja lisaks olid väga tublid ka Bulgaaria ja Horvaatia meeskond.  

Toiduks pakkusime munaleiba, rukkileiba seemnetega, küüslauguleibu, suure valiku erinevaid Eesti šokolaade ja maiustusi. Joogiks pakkusime kalja, limonaadi ja viina koos hapukurgiga.  

Kokkuvõtteks võib öelda, et õhtu oli väga lahe, sai palju nalja ja kõigil oli tore.  

Kõige huvitavam osa selle noortevahetuse juures oli tutvumine kõikide osalejatega ja teada saamine millega nad tegelevad ja kes nad on. Enamik õppisid ülikoolis ala mis oli seotud keskkonnaga või teadusega. Mõned töötasid, sellistes kohtades nagu näiteks pangas projektihaldur, kõnekeskuse operaator, ettevõtja(tervislike toodete import ja hulgimüük) ja veel palju erinevaid ameteid. Võiks arvata, et 54 inimesega grupi haldamine on väga tülikas ja kohmakas, see oli ka minu algne ootus. Tegelikult oli kõik organiseeritud nii hästi, et töötoad algasid alati õigel ajal ja need olid ka huvitavad osaleda. 

Jane, Romet, Maia, Marta-Maria ja Christiin