"International volunteering", noortevahetus Slovakkias

10.11-16.11.2017 toimus Modras, Slovakkias noortevahetus Inter(national) Volunteering. Viis Eesti osalejat veetsid nädalakese kulinaarseid elamusi nautides ja vabatahtlikkuse teemal arutledes. Siin on iga osaleja nägemus ühest projekti päevast.

11.11.

Pärast reisipäeva ja eelmise õhtu tutvumismänge saime taaskord oma mälu nimede talletamises proovile panna. Kuna väljas oli päikseline ilm (sarnanes Eesti septembrikuu ilmale) siis saime ka värske õhu käes tegevusi läbi viia. Nii näiteks lappasime vastavalt oma vajadusele tualettpaberit ning lebotasime üheskoos madratsitel. Oli ka sisulisemat tegevust nagu näiteks oma riigi vabatahtlike organisatsioonide tegevuse hindamine ja enda väärtuste kallal töötamine. Samuti saime teadmisi projekti korraldava organisatsiooni Mladiinfo Slovensko kohta. Nad teevad noorsootöö populariseerimisega Slovakkias edusamme. Sel päeval tutvusime ka oma elukoha ümbrusega ning üritasime aega kohalike kombel veeta.

Intensiivsesse päevakavva kuulus ka oma rahvuslike iseärasuste ja pühade eksponeerimine. Grupisisese arutelu tulemused olid huvipakkuvad ja peegeldasid tegelikult mu enda EVS kogemust. Võõras keskkond ja veidrad tavad ei ole vaid välismaalaste jaoks küsimusi tekitavad. Tegelikult leiavad ka kohalikud oma kultuurist veidraid aspekte. Antud noortevahetus oli äärmiselt kasulik, et analüüsida oma Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kogemust süvitsi. Kuigi olin eestlastega oma projekti ka varem arutanud, andis rahvusvaheline seltskond mulle palju uusi vaatenurki. Ilmselt aitas see noortevahetus mul analüüsida oma aastatagusest projektist saadud tegelikke tulemusi. Kindlasti suurenes selle projektiga ma soov ka pikaajaline teenistus läbi teha ja kogeda seda imelist õhkkonda veelkord.

Samast projektist saad lugeda veel siin

 — Eleri

12.11.

Hommik oli nagu iga teine. Kõik olid veidi väsinud kuna laupäeval sai tähistatud. Kes käis klubis, kes pidutses majas. Kes lõi end üles, kes kandis tavariideid — sulelisi oli igasuguseid. Vara hommikul, kell 6 oli jõudnud ka kõige uuem osaline, Tiberiu Rumeeniast. Ta hommik oli kõigi teiste omast erinev kuna ta pidi kõigepealt kaks tundi ust taguma, aga ta ebaõnn ei lõppenud seal. Pärast seda kui ta oli sisse saanud ja magama jäänud, olid teised ta tuppa unustanud ning ise hommikust sööma läinud ja ta pidi aknast välja ronima. Ma ütleks, et väga hea algus noortevahetusele. Kuigi ta oli uus, siis ta tundis ennast kohe nagu kodus. Hommikusöök oli nagu igapäev. Võileivad ja krõbinad või mis iganes. Kui ma ei eksi, siis see oli esimene päev kui hummus välja toodi, mis tegi mu hommiku väga heaks. Pärast hommikusööki hakkasid päevased tegevused. Esiteks meenutasime eelmist päeva ja panime käesolevale päevale eesmärgid. Pärast seda jaotati meid gruppideks ning anti igale grupile teema, mille nad pidid omavahel läbi mängima ja probleemile lahenduse leidma. Meie grupis võttis Tiberiu kohe ohjad enda kätte ning hakkas rääkima, kuidas peaksime vana maja vene maffiale üürima ning kõik võidavad sellest. Kõik nõustusid ideega ning mida rohkem päevi edasi läks, seda rohkem sai naljaks see, et ta ise oli ka vene maffiast pärit kuna ta rääkis koguaeg sellest. Igapäevane lõuna oli alati ootamist väärt, kes ees see mees, kuna kui sa jõudsid veidi hiljem, siis oli kas toit otsas või sa pidi lihtsalt ootama kauem oma korda. Päris vaimukas nagu kuskil vangis toidu ootamine. Tugevama õigus nagu Darwini teoorias. Alati oli supp ja siis väike buffee. Toit oli lihtsalt vapustav ning oli ka mõeldud kõigile erineva eluviisidega inimestele. Pärast lõunasööki, oli väike paus, mis oli mõeldud puhkamisele, aga tavaliselt nägi puhkamine välja hoopis veinikotta minemisega ning sealt veini ostmisega. Kumb on tähtsam — vein või puhkus. Tundus, et vein. Õhtul nauditi jälle seltskonda ning head Slovakkia veini.

— Oskar

13.11.

Päeva algus oli seotud tänulikkusega. Üks inimene, keda oli tänulikkus elus palju aidanud, käis meile antud teemat tutvustamas. Ta tõi välja, et tänulik olemine ning sellele mõtlemine mõjub psüühikale positiivselt, mis omakorda võib aidata inimestel keeruliste olukordadega toime tulla. Saime ka ise tänulikkusele mõelda – panime kirja, mille üle meie tänulikud oleme ning koostasime ka tänulikkuse päeviku. Päeva järgmine osa oli seotud Euroopa Vabatahtliku Teenistusega. Seal rääkisid EVS-i läbinud projektis osalejad oma kogemustest ning jagasid teadmisi selle kohta. Antud osa oli vajalik ning tähtis, sest need osalised, kes varem polnud EVS-iga kokku puutunud, said sel teemal targemaks ning neil oli ka võimalik EVS-iga seostuvatele küsimustele vastuseid leida. Pärastlõunal suundusime kõik koos ümberkaudsetesse mägedesse matkama. Õhtul toimusid Eesti, Leedu ja Rumeenia kultuuriõhtud. Selle raames tutvustasime Eestit ning saime projekti osalistele pakkuda Eesti toite/jooke ning ka ise tutvuda Leedu ja Rumeeniaga ning proovida nende toite ja jooke. 

— Andro

14.11.

Teisipäevaks oli kogu meie noortevahetuse seltskond üksteisega väga harjunud ning valitses üsna kodune õhkkond. Peale hommikusööki rääkisime lühidalt sellest, mida kõik noortevahetusel osalejad arvasid eelmisest päevast ning tegevustest. Ma arvan, et see oli hea viis, kuidas saada ülevaade sellest, mida teised sellest kogemusest siiamaani õppinud olid ning kuidas neile Slovakkias meeldinud on. Kuna järgmine päev oli plaanis minna kohaliku koolimajja tundidesse rääkima vabatahtlikust tööst ning noortevahetustest, jagati meid gruppidesse. Ülejäänud päeva toimuski töö gruppides, kellega pidime kolmapäeval koolitunnis esitluse tegema. Meile anti üsna vabad käes selles osas, milline meie ettekanne peaks välja nägema ning saime kõik grupis olla üsna loomingulised oma ideedega. Eesmärk oli kohalikele noortele tutvustada seda, mida meie olime oma noortevahetuse käigus õppinud ning inspireerida ka neid sellisest võimalusest osa saama. Viimased kaks õhtut meie noortevahetusel möödusid erinevate rahvuste ning kultuuride tutvustamisega. Seekord oli järg hispaanlaste ja tšehhide käes, kes pakkusid oma kultuurile omaseid traditsioonilisi toite ning jooke. Samuti õpetati meile ka kohalike tantse ning laule. Mulle meeldiski selle noortevahetuse juures see, et informatiivne, hariv ning meelelahutuslik osa olid heas tasakaalus. Saime palju arutleda ning mõelda vabatahtliku töö olemuse üle ning võimalustest, kuidas oma ideid realiseerida. Samuti õppisin palju teiste riikide kohta ning mõistsin, kui sarnased me kõik oleme hoolimata sellest, milline on meie kultuuriline taust. 

— Kertu

15.11.

Hommikusöögist kõhud täis, võtsime suuna bussipeatuse poole, et õigeks ajaks Modra keskkooli jõuda. Olime eelnevalt nelja rühma jagatud, et erinevates klassides nii vabatahtlikust tööst, EVS-ist kui ka noortevahetustest rääkida. Ettekannete vorm ja esituse viis oli iga rühma enda otsustada, kasutada võis nii powerpoint esitust kui ka erinevaid mänge. Meie alustasime äraarvamismänguga – kõik ütlesid end tutvustava lause oma emakeeles ning õpilaste ülesanne oli ära arvata, kust me pärit oleme. Pole ilmselt suur üllatus, et eesti keele ära tundmine võttis veidi rohkem aega kui hispaania ning tšehhi keel, millest koheselt aru saadi. Vabatahtlikku tööd nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasemel tutvustasime kõik enda kogemuste põhjal – igaüks rääkis, kus ja kuidas ta vabatahtlikuna panustanud on ning miks sellega üldse tegeleb. Igatahes loodame, et noored huvitusid teemast ja hakkasid erinevate võimaluste peale mõtlema ning kes teab, ehk mõni õpilastest otsustab ka noortevahetusest või EVS-ist osa saada. Ma ei ole harjunud klassi ees inimestele midagi kõnelema, kuid kindlasti tulevad kõik sellised kogemused edaspidiseks eluks kasuks.

Pärast koolis viibimist sõitsime Bratislavasse, et ka pealinna veidi rohkem näha ning ringi vaadata. Tunniajase bussisõidu järel jõudsime kohale ning läksime lossi ning kõrgustes avanevat vaadet imetlema. Kõndisime ka lossi aias ning loomulikult tegime turistidele kohaselt palju pilte. Hiljem läksid kõik endale huvipakkuvaid paiku avastama, me Kertuga jalutasime Tallinnale vägagi sarnases vanalinnas, astusime suveniiri- ning raamatupoodidesse ja jõime kaunis kohvikus soojendavat cappuccino ́t. Tagasi Modrasse jõudes puhkasime veidi ning nautisime viimast ühist õhtusööki. Sellele järgnes kolmas kultuuride tutvustamise õhtu. Seekord oli slovakkide ning kreeklaste kord oma kodumaast, kommetest ning rahvast rääkida. Õppisime tantsima ning proovisime pakutavaid sööke-jooke. Oli märgata, et inimesed on veidi väsinud, aga kui hispaania muusika mängima pandi, täitus tantsupõrand jälle rahvaga. 

— Mari-Liis