Koolitus "Global Youth" Moldovas

13.-22. septembril toimus Moldovas Vadul lui Vodas koolitus, mille eesmärgiks oli noorsootöötajatele ja noortejuhtidele jagada jätkusuutliku ja keskkonnateadlikku arengu alast informatsiooni ning meetodeid mitteformaalse õppe läbiviimiseks.
Koolituskoht asus kunagise pioneerilaagri territooriumil Dnestri kaldal.  Postsovetliku hõnguga hoonetekompleksi juurde kuulus ka bassein, kus sai ennast palavatel pärastlõunatel jahutada. Dnestris ujuda ei soovitatud, kuna vool pidada kiire olema ja vesi polevat ka piisavalt puhas. Küll aga oli hea niisama rannaliival lebada ja vastaskaldal patrullivaid rahuvalvajaid – nagu organisaatorid neid viisakalt nimetasid – seirata. Nimelt said teisel pool Dnestrit alguse Transnistria alad ja jõe kallastel hoiti seega hoolega silma peal.

Osalejaid oli peale Eesti veel Slovakkiast, Azerbaidžaanist, Armeeniast, Hispaaniast, Ukrainast, Taanist, Rumeeniast ja Moldovast. Nii mõnegi osaleja jaoks oli see esimene Erasmus+ koolitus. Noorim osaleja oli kohalik 16-aastane koolitüdruk, kes oli selleks ajaks koolist vabastuse saanud. Kaugeim osaleja oli pärit Austraaliast, ehkki oli paariks aastaks Taani läinud. Seega oli osalejate taust päris kirju ja seda huvitavam oli vahetada kogemusi keskkonnasäästlikkuse võimalikkusest erinevatest riikides.
Suurema osa koolitusest moodustasid erinevad grupitööd, sekka ka mõned informatiivsed ettekanded. Lõputööks tuli igal grupil mõelda välja ja testida mõni keskkonnasäästlikkuse teemaline töötuba. Suurimaks väljakutseks oli väga lühike aeg, mille jooksul oma üllitisi teiste gruppide peal testida tuli. Siiski said kõik grupid selle ülesandega hakkama ning oli võimalus kõrva taha panna teiste gruppide ideid. 

Äärmiselt meelelahutuslikuks ja mitmekesiseks kujunes rahvusvaheline õhtu. Enamus tiime oli ettevalmistustega tublisti vaeva näinud – ukraina tüdrukud olid rahvariided selga pannud, sai näha moldova ja armeenia rahvatantse ning hiljem harjutada ka ise erinevate rahvaste tantse. Külluslikult oli kaasa võetud igasugu magusat ja nii sai veel järgnevatelgi päevadel kohvi kõrvale krõbistada erinevate maade maiustusi.
Õhtuseks meelelahutuseks kujunes maffia mängimine. Ehkki õhtud olid sageli päris soojad, ei tohtinud laagri territooriumil pärast kella kümmet mitte mingisugust lärmi olla, isegi mitte vaikselt jutlemist, kohe pidada politsei platsis olema ja trahvi tegema. Küll aga võis kuitahes valjul häälel seletada või kasvõi laulda laagrist ca 10-minutilise jalutuskägu kaugusel oleval rannaalal. Seega tuli kõik seltskondlikud tegevused peale kella kukkumist kas siseruumidesse või randa kolida.
Igal juhul oli tegemist kasuliku koolitusega ja mulle meeldis väga võimalus vahelduseks viibida mitte nii tüüpilises Ida-Euroopa riigis.