''Developing creativity and innovative potential of young people for social inclusion to employability'', noortevahetus Rumeenias

Sissejuhatus

Kuuskümmend noort inimest kokku kümnest riigist, saabuvad Caciulatasse Rumeenias 5. juulil 2018, võimsate mägedega piiratud jõe kaldal asuvas laagri tüüpi majutusse. Kas see on pagulaste sisseränne või hoopis multi-kulti turismigrupp? Vahet pole! Kohalikud poepidajad teavad, et lähipäevadel hakkab ohtralt lisapappi tilkuma! Tegemist on hoopis Erasmus+ noortevahetusega, mis kestab koos reisipäevadega 2 pikka nädalat ja nõuab kohaletulnutelt enneolematult suuri riidevarusi või jaksu neid väheseid, mis kohvrisse sai visatud kraanikausis õhtuti solgutada. Tegelikult on rahvast isegi rohkem, sest lisaks ametlikult osalejatele leidub vabatahtlikke abilisi European Voluntary Service programmist, kes aitavad korraldajaid ettevalmistusega ja selle uue ja suure küla tegevuste ülespildistamisega. Kokku seega umbes 70 inimest ehk suur segasumasuvila. Lähinädalatel näevad noored õpihimulised maailmarändurid Rumeenia võlusid ja valusid, kuid kõige rohkem õpitakse hoopis üksteiselt!

Teema ja workshopid

Noortevahetuse teemaks on sotsiaalne kaasatus. Selleks, et end teemaga paremini kurssi viia, anti lisaks korraldajate poolt läbiviidavale tegevustele ka kõikidele osalevatele riikidele võimalus viia läbi mõni töötuba.

Esimesena asusid töötuba läbi viima poolakad, kelle teemaks oli „Equity vs equality“, mille illustreerimiseks olid nad valinud väga huvitava mängu „Limit 20“, mille eesmärgiks on aidata osalejatel uurida diskrimineerimist ja tõrjutust. Kolm võistkonda läbivad võistlusmängude erinevad voorud ning punkte jagav žürii annab iga teise mänguvooru järel punkte äärmiselt kallutatult ja ettemääratult. Züriiliikmena oli huvitav jälgida rühmade grupidünaamika muutumist iga vooru järel – punktiskoorilt esimesel kohal olijad said kõvasti indu juurde, samal ajal kui väikseima punktisummaga võistkond oli silmnähtavat demotiveeritud. Samuti oli žüriil vägagi keeruline nii kallutatud olla, sest osaliselt sa tahaksid loota, et nii mängus kui ka päriselus on kõikidel võrdsed võimalused ja tingimused ning keegi ei sekku nö pahatahtlikult.

Teise töötoa läbiviijateks olime meie. Projektieelselt osutus teemavalikuks „Inclusion of ethnic minorities“, kuid kohapeal lisandus sellele kuidagimoodi ka „Fighting against stereotypes and discrimination“. Arvestades grupi suurust ja erinevaid töötoa ideesid, otsustasime selle läbi viia kahe erineva töötoana – ühes pandi rahvusgrupid erinevate situatsioonide läbimängimise abil avastama erinevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid, mille alusel võidaks isikuid diskrimineerida (nt rass, rahvus, seksuaalsus, füüsiline puue, jne); ja teises töötoas prooviti mänguliste tegevuste abil uurida integratsiooni, assimileerimist ja kaasamist.

Viiendal päeval jõudis kätte aeg tegeleda ühega noortevahetuse põhiteemadest – NEET noored, ehk mittetöötavad, mitteõppivad ja koolitustel mitteosalevad noored (nimetus tuleneb inglisekeelsest väljendist youth neither in employment nor in education or training). Riskinoorte hulgas leidub nii väikelastega kodus olevaid vanemaid, vabatahtlikke, seiklejaid, perekonna eest hoolitsejaid kui ka puude või haigusega isikuid. Tegemist on üsna heterogeense sihtrühmaga, kus põhjused on väga erinevad. Meile oli juba projektieelselt antud ülesandeks uurida NEET-kogukonna kohta enda riigis, et hiljem seda tarkust teiste osalejatega jagada saaks.

Järgmise töötoa läbiviijaks olid tšehhid ning selle teemaks „Developing creativity“. Ülesandeks oli teistele maha ärida mõni igapäevaselt kasutatav toode, nt krõpsupakk või tampoon, ning peab tõdema, et see töötuba pani nii mõnelgi meeskonnal loovusemahlad usinalt voolama.

Viimasena osalejariigi poolt läbiviidava töötoa teemaks oli „Inclusion of refugees and migrants“ ning eestvedajaks hispaanlased. Nad suutsid töötoa maskeerida rollimänguks, mis mõnele pealtvaatajale oleks teatud hetkedel kindlasti palagani meenutanud, kuid iseenesest oli väga põhjalikult läbimõeldud ning huvitavalt ülesehitatud tegevus. Täielikku naudingut pakkuvast kogemusest jäi siiski väheke puudu, vahest liialt suure grupi/korraga tegutsemise, mitmetes erinevates paikades samaaegne tegevuse toimumise või osalejate erineva keeleoskuse tõttu, kuid üldjoontes oli töötuba huvitav ning lahendus leidlik.

Peale töötubade läbimist oli osalejatele järgmiseks suuremaks katsumuseks foorumteater ehk osalusteater, mis peaks ajendama osalejat õppima leidma lahendusi erinevatele probleemidele. Antud juhul võtsime foorumteatris käsitlusele oma kogemused „rõhutuse, rõhumisega“ ja vastavad olukorrad, millega oleme oma igapäevaelus kokku puutunud. Gruppides jagatud kogemuste alusel oli meil ülesandeks luua lühikene foorumteatri etendus, mis esmalt ühises ringis esitlusele tuli. Seejärel valiti välja parim etendus, mis järgmisel päeval linnapargis ka rahva ees esitlusele pidi tulema. Valituks osutus etendus „Abortion-man“, mis kätkes endas ühe noore neiu katsumusi poiss-sõbraga ja pereringis pärast rasedusest teada saamist. Etenduse osalised oli tublid ning tore oli näha, et ka linnarahvas lõpuks foorumteatrist peaaegu, et aktiivselt osa võttis ning seega said täide viidud nii foorumteatri kui ka projekti levitamise eesmärk.

Kava

Vanemlikeks kohustusteks harjutamine

Rollimänge mängimas

Draamateatri treeningud

Tegime linnarahvale näidendit

Youthpassi 8 kompetentsust selge nagu seebivesi 

Kultuuriõhtud

Kultuuriõhtud olid väga lõbusad. Saime rohkem teada erinevate riikide kultuurist, ajaloost, tantsudest ja söögist. Söök oli igal riigil väga omapärane ja erinev. Tänu sellele said kõik maitsta erinevate riikide rahvustoite ilma neisse reisimatta. Oli palju põnevaid söömisvõistlusi ja viktoriine. Peaksin mainina, et söömisvõistlustele saatsime alati kõige näljasema oseleja mis tagas meile ka iga kord võidu. Minu jaoks oli kultuuriõhtu päeva kõige oodatum osa sest seal saime mängida, tantsida ja koos lõbusalt aega veeta.

Meie kultuuriõhtul oli lahe vaadata kuidas osad nautisid Eesti räppar Tommy Cashi lauluvideosi ja osadel oli imestunud nägu peas, et kuhu ma nüüd sattunud olen. Muidugi ei saadud veel aru mis imeasi on kama ja milleks on vaja valget šokolaadi.

Halli pusaga preili kiidab kama

Estonia pani mitmed prominentsed võistlused ja viktoriinid kinni, pildil meie teadurid

Leedukad korraldamas viktoriini, mille me muidugi ära võitsime

Tantsuakadeemia

Ekskursioonipäevad

Külastasime Vâlcea linnakest, kus saime tutvuda natuke teistsuguse elustiiliga Rumeenias. Külastasime linna kooli, mis oli Eesti koolidega võrreldes pisem ja silmale natuke kirjum. Seejärel läksime külaelu uudistama. Seal olid hobuseid, keda ilmselt kasutati põllutöödes. Üsna palju oli ka väikseid lapsi, kes arvatavasti osalesid samuti kodutöödes. Peale küla külastust läksime kloostrisse, kus me saime ka lõunat süüa. Kloostreid ja muid pühapaiku on Rumeenias üldse palju. Peale lõunasööki ja kloostri külastust läksime siiditöökotta. Ekskursioonipäeva alla võib lugeda ka matka mägedesse, mis oli isiklikult minu lemmik osa projektist. Matk oli umbes 18km pikk ja selleks kulus terve päev. Teepeal sai nautida ilusat mägist Rumeenia loodust. Mäe otsas jõudsime kloostrini, kus me saime natuke kosuda, pudeleid veega täita ja süüa lõunat, mis meile hommikul kaasa anti. Mäe otsas ja teepeal sai väga palju pilte teha, sest ümbruskond ja vaade mäe otsast oli võimas. Tagasi suundudes ja ööbimiskohta jõudes oli kõigil hea olla, sest matk oli üks paras trenn. 

Kuulame kuidas elavad Rumeenias roma rahvuse inimesed (mustlased)

Käisime ära õiges romarajoonis

Külastasime ka pottsepa töökoda ja kloostreid

…

Aitäh teile

Claudia, Triin, Mattias, Romet, Kelly, Katja, Robin

------------------------------------------------------------------------------------------------------

Jutuga on nüüd kõik, aga vaadake pilte ka!

Laagris elasid 2 südametemurdjat, kellega igal ajal mängida sai. 

Projekti korraldajad, nad olid päris toredad

Olime majutatud jõe kaldale, maagilises ürgorus

Õhtuti käisime basseinis solgutamas end

Rumeenias õpid Eesti toitu hindama

Vaaritajad

Matkal said tüdrukud ja poisid reidipilte ka teha

Meie ja mäed

Takistused hullemad kui X factoris

Tegelesime õhtuti tarkade mõtete paberile üleskirjutamisega

Kui Roosna-Allikul on A&O pood, kus kokku saadakse siis meil oli selline põhikoht

Viimasel päeval peatusime Bucharestis ja avastasime peeneid vanalinna butiike

Ja otsustasime, et ei hulgu öö otsa linna peal, vaid teeme ennast Eesti jaoks ilusaks 

Loodame, et Teile meeldis see postitus, selle valmimiseks panime me kõik pead kokku ja see valmis kõva ühispingutuse tulemusena. Kui tahad oma head meelt näidata, siis jäta kommentaar kuhugi või litsu hiirekursoriga laik nuppu.