Noortevahetus "Eco-Green" Türgis
Äsja lõppenud talvine koolivaheaeg möödus minul Istanbulis, Türgis, osaledes noortevahetusprojektis Eco-Green. 22. veebruarist kuni 2. märtsini kestnud projektile lendas kohale noori kuuest riigist. Lisaks Eestile oli projektis osalejaid veel Sloveeniast, Leedust, Tšehhist, Türgist ja Inglismaalt. Eesti poolelt oli saatja organisatsiooniks noorte- ja kodanikuühiskonna organisatsioon Seiklejate Vennaskond, mille eesmärgiks on aidata noorte head ideed teoks teha, toetada vabatahtlikkust ja kultuuridevahelist õpet. Seiklejate vennaskond korraldab koolitusi ja noortevahetusi ja saadab Eesti osalejaid välismaale projektidesse ja vabatahtlikuks juba alates 2003. aastast.
Nagu projekti nimest võib järeldada, oli selle teemaks jätkusuutlik eluviis ning keskkonnahoid. Igapäevastes töötubades arutlesid osalejad omavahel loodussäästliku eluviisi üle, pakkusid välja alternatiive keskkonnavaenulikele harjumustele ja jagasid kogemusi oma kultuuriruumist, mil viisil seal igapäevaselt jätkusuutlikkuse poole rühitakse. Osalejad erinevatest riikidest said jagada häid ja halbu aspekte oma kodukandist, mida keskkonna suhtes hetkel tehakse. Nagu arvata oligi, ei ole keegi veel välja mõelnud moodust, kuidas tänapäeva maailmas täielikult keskkonna saastamist vältida. Siiski tuli välja huvitavaid mõtteid, kuidas üks või teine riik oma kodukohas planeeti rohelisena hoida püüab. Palju räägiti taastuvenergia kasutamisest hüdro - , tuule - , ja päikeseenergia näol. Suured arutlused toimusid teemadel, kuidas saab ümber töödelda või korduskasutada erinevaid materjale ning tootmisjääke. Samuti panid noored pead kokku arutlemaks, mida saaks teha keskkonna heaks näiteks miljoni euroga, kui see raha lihtsalt heast peast sülle kukuks. Tuleb välja, et nii mõndagi!
Lisaks plaanijärgsetele töötubadele oli päevakavasse lisatud ka kultuuriõhtud. Pea igal õhtul oli mõne osalejariigi kord teistele oma kodukohta tutvustada. Erinevaid lahendusi selleks oli leitud üsna loovaid: tantsiti, lauldi, mängiti seltskonnamänge, korraldati viktoriine ja Inglismaa kultuuriõhtul sai mängida isegi bingot. Üheltki kultuuriõhtult ei puudunud loomulikult ka kohalikud söögid, mida oli toodud nii soolaseid kui magusaid, traditsioonilisi toite ja asju, millest teised varem kuulnudki polnud.
Kui parasjagu ei olnud aeg tegeleda järjekordse töötoaga, leidsid osalised omale kohapeal muud ajaviidet. Nagu rohelisele projektile kohane, veetsid projektist osavõtjad suure osa oma vabast ajast looduses. Tavaliseks said tulised võrkpallimängud ja mõnusad jalutuskäigud sooja päikese käes. Kahel korral viidi kõiki ka pikemale matkale metsa! Kõike seda vabas õhus viibimist ja sooja päikese nautimist seal toetas asjaolu, et sealne internetiühendus ei olnud just kiita. Seega ei tekkinud kellelgi õieti võimalust pärismaailmast nutimaailmasse sukelduda ning selle rohke aja tõttu, mis meile tänu sellele kätte jäi, saime omavahel aina lähedasemaks.
Projekt ise oli osalejate jaoks tasuta. Kohapealse majutuse ja toitlustuse, lisaks sõidukulud 275 euro ulatuses maksis kinni Erasmus + programm. Hotell, kuhu olime majutatud ja kus toimus ka suurem osa meie igapäevastest töötubadest, asus ühes looduskaunis kohas Istanbulist vaid tunnikese sõidu kaugusel. Lisaks kohalikule külaelule saime kogeda ka Türgi kööki. Kohalike roogadega kostitati osalejaid kolm korda päevas ning nii sai osalejatel projekti lõpuks järele proovitud suur osa Türgi toidukultuurist.
Türgis Eco-Green projektil veedetud aeg möödus kui linnutiivul. Sealne soe päike, soojad inimesed ja minu enda pakatav rõõm puhkusest jätavad jälje mällu veel kauaks. Üsna suur oli minu üllatus, kui tagasi koju Eestisse naastes avastasin end kokkulükatud lumekuhjade vahelt! Terve talv on juba lumeta möödunud - mis siis nüüd lahti, et vastu kevadet veel suusailma näha saab?! Omavahel naljatasime, et keskkonnateemalisel projektil tehtud ponnistused tasusid end siiski ära, et lõpuks ometi Eestis taas ka lund näha saime!
Äsja lõppenud talvine koolivaheaeg möödus minul Istanbulis, Türgis, osaledes noortevahetusprojektis Eco-Green. 22. veebruarist kuni 2. märtsini kestnud projektile lendas kohale noori kuuest riigist. Lisaks Eestile oli projektis osalejaid veel Sloveeniast, Leedust, Tšehhist, Türgist ja Inglismaalt. Eesti poolelt oli saatja organisatsiooniks noorte- ja kodanikuühiskonna organisatsioon Seiklejate Vennaskond, mille eesmärgiks on aidata noorte head ideed teoks teha, toetada vabatahtlikkust ja kultuuridevahelist õpet. Seiklejate vennaskond korraldab koolitusi ja noortevahetusi ja saadab Eesti osalejaid välismaale projektidesse ja vabatahtlikuks juba alates 2003. aastast.
Nagu projekti nimest võib järeldada, oli selle teemaks jätkusuutlik eluviis ning keskkonnahoid. Igapäevastes töötubades arutlesid osalejad omavahel loodussäästliku eluviisi üle, pakkusid välja alternatiive keskkonnavaenulikele harjumustele ja jagasid kogemusi oma kultuuriruumist, mil viisil seal igapäevaselt jätkusuutlikkuse poole rühitakse. Osalejad erinevatest riikidest said jagada häid ja halbu aspekte oma kodukandist, mida keskkonna suhtes hetkel tehakse. Nagu arvata oligi, ei ole keegi veel välja mõelnud moodust, kuidas tänapäeva maailmas täielikult keskkonna saastamist vältida. Siiski tuli välja huvitavaid mõtteid, kuidas üks või teine riik oma kodukohas planeeti rohelisena hoida püüab. Palju räägiti taastuvenergia kasutamisest hüdro - , tuule - , ja päikeseenergia näol. Suured arutlused toimusid teemadel, kuidas saab ümber töödelda või korduskasutada erinevaid materjale ning tootmisjääke. Samuti panid noored pead kokku arutlemaks, mida saaks teha keskkonna heaks näiteks miljoni euroga, kui see raha lihtsalt heast peast sülle kukuks. Tuleb välja, et nii mõndagi!
Lisaks plaanijärgsetele töötubadele oli päevakavasse lisatud ka kultuuriõhtud. Pea igal õhtul oli mõne osalejariigi kord teistele oma kodukohta tutvustada. Erinevaid lahendusi selleks oli leitud üsna loovaid: tantsiti, lauldi, mängiti seltskonnamänge, korraldati viktoriine ja Inglismaa kultuuriõhtul sai mängida isegi bingot. Üheltki kultuuriõhtult ei puudunud loomulikult ka kohalikud söögid, mida oli toodud nii soolaseid kui magusaid, traditsioonilisi toite ja asju, millest teised varem kuulnudki polnud.
Kui parasjagu ei olnud aeg tegeleda järjekordse töötoaga, leidsid osalised omale kohapeal muud ajaviidet. Nagu rohelisele projektile kohane, veetsid projektist osavõtjad suure osa oma vabast ajast looduses. Tavaliseks said tulised võrkpallimängud ja mõnusad jalutuskäigud sooja päikese käes. Kahel korral viidi kõiki ka pikemale matkale metsa! Kõike seda vabas õhus viibimist ja sooja päikese nautimist seal toetas asjaolu, et sealne internetiühendus ei olnud just kiita. Seega ei tekkinud kellelgi õieti võimalust pärismaailmast nutimaailmasse sukelduda ning selle rohke aja tõttu, mis meile tänu sellele kätte jäi, saime omavahel aina lähedasemaks.Projekt ise oli osalejate jaoks tasuta. Kohapealse majutuse ja toitlustuse, lisaks sõidukulud 275 euro ulatuses maksis kinni Erasmus + programm. Hotell, kuhu olime majutatud ja kus toimus ka suurem osa meie igapäevastest töötubadest, asus ühes looduskaunis kohas Istanbulist vaid tunnikese sõidu kaugusel. Lisaks kohalikule külaelule saime kogeda ka Türgi kööki. Kohalike roogadega kostitati osalejaid kolm korda päevas ning nii sai osalejatel projekti lõpuks järele proovitud suur osa Türgi toidukultuurist.
Türgis Eco-Green projektil veedetud aeg möödus kui linnutiivul. Sealne soe päike, soojad inimesed ja minu enda pakatav rõõm puhkusest jätavad jälje mällu veel kauaks. Üsna suur oli minu üllatus, kui tagasi koju Eestisse naastes avastasin end kokkulükatud lumekuhjade vahelt! Terve talv on juba lumeta möödunud - mis siis nüüd lahti, et vastu kevadet veel suusailma näha saab?! Omavahel naljatasime, et keskkonnateemalisel projektil tehtud ponnistused tasusid end siiski ära, et lõpuks ometi Eestis taas ka lund näha saime!
Kommentaarid
Postita kommentaar