Noortevahetus „Help Others, Help Yourself“ Slovakkias: Ivo eismene lennureis

Aasta 2019, 24 aastat elu elanud selles ilmas kuid endiselt ei olnud ma lennanud lennukiga. Kuid selle võimaluse sain Seiklejate Vennaskonna kaudu, kui avanes võimalus minna projekti „Help Others, Help Yourself“, 20.06-27.06 Slovakkias. Reisimine algas mulle juba öösel, kui ootuse ja ärevuse koostöös ei saanud korralikult magada, oli ka hirm, et magan sisse ja jään lennukist maha. Kuid ei, ühel hetkel olin juba lennujaamas ja hakkas lennukile minek pihta, siis muutus ärevus veel suuremaks, eriti kui lennuk juba vaikselt sõitma hakkas. See oli kõigest hetk, kui juba olin õhus ja nägin aknast esimest korda omasilmaga Tallinnat kõrgemalt kui teletornist.  Peale seda ma mõistsin, kui äge lendamine tegelikult on, aknast vaadata imelist vaadet, lennata pilvedest, näha seda maastikut ja kõike kõrgustest. Okei, õhus pööramine ei ole. Esimene peatus oli Poolas, Warsawi Chopini lennujaamas, kus sai veidikene üle 3h passida, videosi vaadata, jalkat pelada ja niisama olla. Lennuks Warsaw-Košice tundus lennuk vähemalt väljast poolt juba suurem, kuid sees mitte nii väga. Minu luksuseks sellel reisil oli see, et sain istuda akna ääres ja antud reas täiesti üksinda, nautida tasuta kohvi, vett, šokolaadi ja muidugi taaskord seda vaadet. Kõige huvitavam oli aga ikkagi järgmine lennujaam, ootamatu üllatuse valmistas aga Košice lennujaam, väga tilluke, välimus ei olnud väga esinduslik, aga nagu näha, siis oma asja ajab see ära. Kui mõelda reisimise osa peale, siis see mulle väga meeldis ning innustas mind veelgi rohkem seda tegema.

It´s 2019, 24 years life in this world and still, i havent flown with plane. But i got opportunity from Seiklejate Vennaskond, to be participant in project named „Help Others, Help Yorself“, in Slovakkia, Košice, on 20.06 untill 27.06. This all travel thing started for my already at night, because i didint received correct sleep. Little bit anxiety and fear that i miss the plane was really hard. But already at the next moment i was at airport, but there the anxiety was even bigger, because i didint know, what to wait, what to expect from traveling with plane. The most highest point of my anxiety was when i stepped on airplane, and it started to drive on a runaway. But the moment when plane was i the air, i saw everything in tallinn on higher point that Tallinn TV Tower. After that i understood how cool that actually is, see that amazing view, flyning in the clouds and to see everyhing on earth. Okey, turning in the air is not fun. The first stop was in Warsaw, Chopin airport and about 3 hours waiting untill next flight. On the waiting time i had opportunity to watch videos, play video games and just chill. The next step was Warsaw-Košice, in eyesight the plane was bigger, inside, actually not. But the perfect combo was sitting alone, next to window, enjoyng view again, free coffe, chocolate and water. Arriving in Košice was suprise, becaouse this airport was really tiny.

When i think about traveling, then this project and this plane flights and all things combined, it gave me even more motivation to travel more and more.